MEELIS OIDSALU: Non ingoiamiamo la sanguinosa frittata di Putin

>Kui vaadata Kieli Instituudi Ukraina abistamise andmeid, siis on Euroopa andnud ja lubanud kaks korda rohkem abi kui Ühendriigid. Osaliselt on see seotud Euroopa otsusega võtta kasutusse Vene külmutatud varade tulud, aga siiski on vahe märgatav.

>Euroopal napib relvastust, aga finantsiliselt on meil ühiselt võimekus Ühendriikide abi katkemise mõju korvata. Eesti välja pakutud Ukraina võidule aitamise strateegia rahastuse tase 0,25 protsenti SKP-st oli välja arvutatud eeldusel, et osaleb ka USA. Kui see protsent USA väljalangemise tõttu kaks korda kasvab, on tegemist üsna mõõduka lisapingutusega, eriti arvestades varasemalt koroonakriisi lahendamiseks tuulutatud eurode hulka. Ukraina edasise aitamise ülesanne on Euroopale jõukohasem, kui endale tunnistame.

>Nagu Rainer Saks juba oma analüüsis viitas, on valikuid rohkem kui paari aasta eest, lisaraha on võimalik investeerida Ukraina ja Euroopa kaitsetööstusesse või osta relvi Ühendriikidelt ja teistelt, kuni ise toota ei suuda.

>**Euroopal on odavam ise Ukrainat tema eesmärkide saavutamisel toetada kui Trumpi juba Putiniga kokku lepitud maailmakorrasuppi helpida**. Igasugusel kokkuleppel Kremliga on järelmõjud kogu Euroopale, aga kahjuks eriti Venemaaga piiri jagavatele väikeriikidele. Ajaloost teame, et inetud kokkulepped toidavad kurjust.

>Vaadates, kui palju Euroopal on kriisist sõltumata majanduslikku võimsust, ei ole ükski USA ja Venemaa ühiselt Ukrainale pakutud sõja lõpetamise tingimus meile kohustav.

>Kui Ukraina tagant ära tuleme ning kui samal ajal Trumpi administratsioon hakkab andma signaale NATO kasvava ebaolulisuse kohta, siis mingis mõttes ongi Vene naabritel üks “turvavöö” juba pealt võetud. Igasugusel sõidukil on ka muid turvavahendeid, aga kui kiirus on suur ja õnnetuse vältimiseks pidurit vajutada, võib vabalt läbi esiklaasi lennata.

>Kui Trumpi kahtlastel asjaoludel ja kitsas ringis – nii et ka põhiläbirääkija Keith Kellogg pole kõigega kursis – läbi räägitud **lahendit toetama tormame, siis see on meie valik, mitte paramatatus,** ja seda valikut peavad Euroopa juhid ise oma valijatele selgitama.

>Trumpi emissarid tulid tõenäoliselt Euroopasse juba Putiniga läbi räägitud tingimustega. **Kui peaks selguma, et Trumpi rahuplaan pole põrmugi Hiina omast parem, miks me siis sellega leppima peaksime.**

Oluline tähelepanek Meelis Oidsalult: Trump võib üritada nii Ukraina kui kogu Euroopa Putinile maha parseldada… aga see ju ei tähenda, et Euroopa peab sellega nõustuma! Venemaa majandus on Itaalia suurune. EL-is elab kolm korda rohkem inimesi kui Venemaal.

Meie (Euroopa) ei pea Trumpi ja Putini kehva diiliga nõustuma.

Tuleb lihtsalt jätkata Ukraina abistamist ning panustada senisest rohkem enda julgeolekusse. Trumpi ja Putini kokkulepped pole Brüsselile, Londonile, Pariisile, Berliinile, Varssavile ega Tallinnale siduvad.