Presto

    Dopo il ripristino dell’indipendenza, gli estoni e l’Estonia hanno ancora esaminato la Finlandia e i paesi nordici, spingendo essenzialmente i vicini del sud sullo sfondo. Molti estoni conoscono e conoscono alcuni finlandesi, ma con lettoni e lituani, siamo relativamente pochi a livello personale. Forse questo è un po ‘deplorevole perché siamo benedetti con i buoni vicini del sud che hanno una storia (vicina) simile a noi e che, come esseri umani, sono relativamente simili a noi – a volte più simili dei parenti linguistici nel nord.

    L’Estonia dovrebbe funzionare più da vicino con Lettonia e Lituania, comprese le aree della vita che non si limitano al commercio e all’economia? C’è qualche lettone o lituano nella tua cerchia e qual è il tuo contatto con questi paesi e persone che vivono in essi?

    Ecco anche un video che non dovrebbe lasciare nessuno freddo: https://www.youtube.com/watch?v=qrqh7u0aed4

    Bunda già nei baltici! Sveglia i baltici! Ärgake, Baltimaad!

    Kas Eesti peaks lävima tihedamalt Läti ja Leeduga?
    byu/euphoricscrewpine inEesti



    di euphoricscrewpine

    Share.

    11 commenti

    1. DarkSpotz on

      1. Jah
      2. Ei
      3. Suurem koostöö ei peaks jääma ainult Balti riikide vaheliseks. Veel laiemalt tuleb mõelda Soomele ja sealt edasi ka teistele Skandinaavia riikidele. Tunne vähemalt on praegu selline, et nemad mõistavad hetkelist geopoliitilist olukorda märksa tõsisemalt kui Lääne-Euroopa riigid. Sinna hulka võiks muidugi lisada ka Poola, kes ilma konkurentsita teeb kaitsevaldkonnas tegusi Euroopast rääkides. Kui terve Euroopa oleks samasuguselt mõtestatud nagu Poola, siis Venemaa iseenesest vajuks kokku üritades Euroopa kaitsekulutustega sammu pidada. Viimane lause muidugi natukene liialdatud (võib-olla).

    2. No_Platypus9739 on

      Isiklikult olen Lõuna-Eestis kasvanuna tundnud alati Läti poole suuremat tõmmet kui Soome poole. Ja sealkandis, julgen arvata, on selliseid tegelikult päris palju. Nii et Läti suhtes on minu arvates tegelikult olukord juba praegu päris hea.

      Leeduga on natuke teine lugu, sest nemad jäävad meist ikkagi juba natuke kaugemale. Samuti on meie üldine ajalooline ja ka kultuuriline taust Leeduga tegelikkuses ikkagi üsna erinev, kui välja arvata viimased sada aastat. Leedukad on väga religioossed katoliiklased, meie oleme aga üks ateistlikeim rahvas maailmas ning katoliiklased Eestis saab vist üldse kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Samuti ka Leedu mentaliteedis on üpris palju sellist suurriiklikku mõtlemist, mis pärineb keskaegse Leedu-Poola suurvürstiriigi aegadest ning mis mõnes mõttes muudab nende mentaliteedi mõneti sarnaseks venelaste omaga. Eks selle tõestuseks ole ka omal ajal nõukogude sõjaväes teeninud eesti meeste mälestused sellest, kuidas lätlased olid normaalsed mehed, leedukad aga samasugused jobud nagu venelased.

    3. ImTheVayne on

      Põhjus, miks eestlased rohkem soomlastega läbi käivad on ju tegelikult see, et Tallinn ja Helsinki on üksteisest 80km kaugusel. Ja pooled eestlased elavad põhjarannikul.

      Läti ja Leedu on enamike jaoks lihtsalt palju kaugemal.

    4. MVmikehammer on

      3 kuud tagasi tuli r/BalticStates subreditis aruteluks teemas [Are people in our countries making too much excuses?](https://www.reddit.com/r/BalticStates/comments/1gzibjd/are_people_in_our_countries_making_too_much/)

      Kuhu kirjutasin nii:

      >The thing is, that Baltics are not a single country, they are not a single language or a single culture. They are not a single economy. They are each trying to do their own thing as best they can. There is less cooperation than one might think, looking it at the map. It is true now, and guess what – it was also like this a 100 years ago, between 1918 and 1940.

      >There is also no Baltic supremacy, i. e. judging things (items, services, ideas, people and phenomena) produced in one’s own and other Baltic states as better than corresponding things from elsewhere.

      >There is no doubt, the Baltics could achieve much if they just cooperated more. But at what cost? Could they maintain their individual external connections to the rest of the world at the same level at the same time as taking their co-operation with each other to another level? And would it be worth trading one for the other? I think the answer has been “no” thus far. All three Baltic states together still make up maybe 7 million people. That is still a small village.

      >/…/

      >Now:
      I personally would love to see Baltic co-operation on another level. I personally would not mind Baltic supremacy. We need via Baltica, Rail Baltica, also joint 500km+ missile programs, joint drone program, military procurement etc, up to and including a joint nuclear weapons program.

      >But let’s be honest, not much of it is going to happen. It is a prisoners’ dilemma, but instead of two, we have three. And each is trying to make a better deal. Time is just too valuable to have a Baltic circlejerk.

      Leian et saan sellele arvamusele endiselt alla kirjutada.

    5. The-S1nner on

      Kaitse osas võiks kindlasti rohkem koostööd teha. Ma ei saa aru miks me tellime erinevatest riikidest soomukeid ja muud kraami.

    6. Mortidio on

      Läti – Leedu ärikultuuri kohta kunagi üks Vene päritolu näitsik (HR) kommenteeris, et olles nii Vene kui Läti-Leedu kui Eesti asjaajamist  kogenud, on need kolm ühel pool joont, ja Eesti teisel pool. 

      Enda kogemus on lätlastega negatiivne (mingi imelik onupojapoliitika ja ussipesa), leedukatega neutraalne-positiivne.

      Eraeluliselt… meh. Väga sõpru-tuttavaid pole, muidu inimesed nagu inimesed ikka. Võibolla peaks jah, rohkem suhtlema, siis oskaks arvata. 

    7. Wise_Information_318 on

      Minu arvates küll, oleme ikkagi 3 baltimaad sarnase mineviku ja hetkeolukorraga mitte põhjamaa (nagu mõned tõusikud väidavad)

    8. Whole_Worry_5950 on

      Ühine ajalugu on mul oma klassikaaslastega ka, aga see ei tähenda, et ma peaksin terve elu nendega näpust kinni käima. Kahtlemata oleksin valmis iga klassikaaslast võimete piires aitama (meil oli väga tore klass ja suur osa klassist alustas juba koos lasteaias ja rohkem kui kolmveerand samas ülikoolis), aga see ei tähenda kuidagi, et ma hoiaksin nendega oma igapäevategevustes ja -otsustes sidet.

      Meditsiinisoovitusi küsin pigem võhivõõralt arstilt, mitte ei tüüta ühise ajalooga klassikaaslast, kuni ta ise ei paku. Isegi kui ta on arst, ei sõida talle sisse. Mismoodi see fakt, et me 8. klassis teineteist nätsukuulidega loopisime, garanteeriks mulle tema poolt heade inimsuhete kõrval ka teisest arstist parema raviplaani?

      Turvaküsimustes konsulteerin turvaspetsialistiga, mitte ei hakka klassinimekirjas tuhlama, et niiii, kellega sellelt alalt mul siis PIKK ühine ajalugu on…

      Minu meelest me hoiame piisavalt kokku.

    Leave A Reply