Partito di riforma Aivar Sõerd consiglia al governo di ridurre il minimo di imposta sul reddito per compensare l’impatto dell’imposta sul reddito delle società sul bilancio statale

Allikas: [**https://www.err.ee/1609631825/soerd-karbetega-maksulangetust-ei-kata**](https://www.err.ee/1609631825/soerd-karbetega-maksulangetust-ei-kata)

Sõerd räägib artiklis, et nädala alguses välja hõigatud maksulangetused (millest peamine on ettevõtete kasumimaksust loobumine) vajavad katteallikaid, kuid kärbetega nii palju raha leida pole realistlik.

>Ka kärbete suhtes on Sõerd pigem pessimistlik. Ta ütles, et maksulangetused on püsivad ja ühekordsete meetmetega neid ei kata. Samuti on ta nõus, et kuna pensionisüsteemi keegi muuta ei soovi, tervishoius on pigem raha puudu, nagu ka hariduses, siis kuskilt vajaliku mahu kokkusaamist ei paista.

Samuti on Sõerd skeptiline võlakoormuse edasise kasvatamise suhtes:

>Sõerdi sõnul on Eesti niigi kiireima riigivõla kasvutempoga riik Euroopas. Täiendav võlgu võtmine võib teha Eestile laenu andvad institutsioonid närviliseks ja laenud kalliks.

>”Laenatakse ju finantsturgudel. Ega finantsturgusid ei hanitata. Finantsturud ei vaata selliselt, et see laen on kaitsekuludeks, see laen on millekski muuks,” rääkis Sõerd.

>”Võlausaldajad, need institutsioonid, mis riikidele laenu annavad, pensionifondid ja investeerimisfondid, nemad vaatavad ikkagi riikide võlakoormust, vaatavad seda, kas riigid on võimelised tulevikus laenu teenindama ja ja refinantseerima,” lisas ta.

>Juba selle peale, kui Euroopa hakkas rääkima kaitsekulutuste jaoks eelarvereeglite leevendamisest, tõusid euroala riigivõlakirjade tootlused. “Turud juba hindasid riske ümber,” rääkis Sõerd.

>Suur defitsiit viib igal juhul laenud kallimaks. “Sellega peab ka arvestama, et kui ka Eesti hakkab kolme protsendi puudujääki ületama, siis see toob kaasa suurema intressikulu,” ütles Sõerd.

>”Muuseas, intressikulu on üks kiiremini kasvavaid kululiike meil eelarves. Eelmine aasta me maksime mu mälu järgi 270 miljonit eurot. See nüüd hakkab iga aasta kasvama,” lisas ta.

Seega näeb Sõerd suurepärase lahendusena tulumaksuvaba miinimumi langetamise 654€ pealt 500€ peale.

>**Tulumaksuvabastuse langetamine**

>Praeguste plaanide kohaselt peaks tulevast aastast rakenduma ühtlane 700-eurone eraisikute tulumaksuvabastus. Eelarvest viib see 460 miljonit eurot.

>Sõerdi hinnangul oleks mõistlik muude maksude ärajätmist osaliselt katta tulumaksuvabastuse määra langetamisega.

>”Kuna meil on eelarve ikkagi püsivalt suures puudujäägis, võib-olla tuleks hoopis langetada tulumaksuvaba miinimum tagasi 500 eurole kuus. See maksuvaba tulu suurendamine, see on eelarvele kulukas meede,” rääkis Sõerd.

See aga tähendaks, **et kõik inimesed, kelle palk on alla 1200€ kuus** ja kes on seega seni saanud arvestada tulumaksuvaba miinimumiga 654€ kuus, **kaotavad netopalgas tulumaksuvaba miinimumi 154€ võrra vähendamise tõttu 36,96€ kuus ehk 443,52€ aastas.**

Sõerd on alati arukas mees olnud, oleks temasuguseid vaid rohkem Riigikogus.