Il governo vuole rendere il lavoro più flessibile

>Valitsus andis majanduskabinetis heakskiidu liikuda edasi töölepingu seaduse muudatustega, millega luuakse töötajale ja tööandjale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid ning täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid. **Ametiühingud on seaduseelnõud kritiseerinud**.

>Võrreldes varasema eelnõu versiooniga võimaldatakse täiendavat tööaja paindlikkust kõigile töötajatele, mitte vaid teatud sihtgruppidele.  

>Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on tegu muudatustega, mida **tööandjad on pikalt oodanud**, kuid mille detailide osas valitsuses seni kokkulepet polnud saavutatud.

>”Tegemist on tööturu osaliste poolt ammu oodatud leevendustega, mis võimaldavad sõlmida kaasaegseid ja paindlikke töölepinguid. Tingimused saavad olema lihtsamad, kui varasem lahendus ette nägi ning on leitud hea tasakaal tööaja paindlikkuse ja töötaja kaitse vahel,” rääkis minister.  

>Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ütles, et seaduseelnõu kätkeks jõustumisel mitmeid riske just töövõtja vaates.

>”**Viimases seaduseelnõus, mis minuni jõudis, oli kirjas, et töötaja ja tööandja kokkuleppel võib töötaja minimaalne töötundide arv olla kümme tundi nädalas ja paindlikku tööaega lisanduda kuni 30 tundi**. Töötajale tähendab see suurt ebakindlust, sest **tööandja garanteeribki tööd vaid 10 tundi nädalas, ning ülejäänud töö on vastavalt võimalusele**. Selline korraldus muudab töötajale elu planeerimise keeruliseks,” rääkis Vask.

>”Teisalt võib esineda ka olukordi, kus töölepingus fikseeritakse 10 tundi nädalas, kuid tegelikkuses saab töötaja pidevalt rohkem töötunde. Sellisel juhul võib töötajale jääda ekslikult mulje, et tegemist on täiskohaga tööga. Kui aga tegelik töömaht hiljem väheneb, võib see kaasa tuua arusaamatusi ja vaidlusi, kus otsustavaks saab lepingus kirjas olev minimaalne töökoormus,” rääkis Vask.

>Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab edaspidi töötada tööajavahemikuga, mis **sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,25-0,75 või 0,5-1,0 koormust.** 

>**Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on välja võetud põhimõte, et paindlikke kokkuleppeid saab sõlmida üksnes teatud sihtgruppidega** (nt õpilased ja tudengid, pensionärid jne). Eelnõu eesmärk on võimaldada täiendavat tööaja paindlikkust **kõigile töötajatele**, kes seda soovivad ja vajavad.  

>Keldo sõnul tegid sellise ettepaneku eelnõu kooskõlastamise käigus mitmed osapooled, näiteks Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda, Hotellide ja Restoranide Liit ja Tööinspektsioon.

Pärast sotside väljaviskamist otsustas valitsus liikuda edasi “paindlike” töölepingute eelnõuga, mida sotsid on blokeerinud.

Ametiühingud on ülimurelikud, sest selline “paindlikkus” tähendaks, et tööandja oleks kohustatud tagama ainult 10 tundi jagu tööd nädalas, ülejäänud 30 töötundi oleks “vastavalt tööandja võimalusele”.

Lisaks võrreldes eelnõu varasema versiooniga kaovad piirangud, mille järgi saaks selliseid lepinguid ainult tudengite ja pensionäridega sõlmida. Nüüd saavad tööandjad sellist õudust absoluutselt kõigile tööotsijatele peale suruda.

Mis puutub aga muudatuse “vabatahtlikkusse”, siis mõelgem sellele: Eestis on [51k registreeritud töötut](https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja-uuringud/peamised-statistilised-naitajad/paevane-statistika) kuid ainult [9k vaba töökohta](https://www.stat.ee/et/uudised/vabu-ametikohti-oli-2024-aasta-viimases-kvartalis-9071). Sellises olukorras oleks sellised kindla töökoormuseta leepingud sisuliselt tööandja pealesurutud. Ei meeldi, et sul pole kindlat töökoormust ega kindlat palka? No siis sa lihtsalt ei saa seda töökohta – küllap leidub keegi, kes selliste tingimustega nõustub. Eriti kui valitsus samaaegselt suurendab sisserändekvooti.

>töötaja ja tööandja kokkuleppel võib töötaja minimaalne töötundide arv olla kümme tundi nädalas ja paindlikku tööaega lisanduda kuni 30 tundi.

Arvata võib milline on “töötaja ja tööandja kokkulepe” kus tööandja on alati jõupositsioonil ja töötaja “võta või jäta” positsioonil

>Eelnõu eesmärk on võimaldada täiendavat tööaja paindlikkust kõigile töötajatele, kes seda soovivad ja vajavad.

Seda ei vaja töötajad vaid tööANDJAD.

Kes Austraalias käinud siis seal on selline töötamise variant nagu “casual”. Tööandja põmst ei pea garanteerima töötunde. Aga see-eest on casuali puhul 25% kõrgem palk. Janoh, osadele sobibki selline töötamise vorm, mis ei ole full-time. Ma usun, et see paindlik värk peaks ka siis meil sama põhimõtet jälgima, et tööd ei pea garanteerima aga siis olgu +25% loading otsas.

Noor inimene, palun keegi seletage mulle kui lollile mida see endast kujutab