Meil maksustatakse põhiliselt töötamist ja tarbimist. Varamaksud sisuliselt puuduvad. Seal ilmselt mitte.
puurikana on
“Eestis on palgamaksud madalamad kui Ungaris ja Lätis”
A krt, see pealkiri vist ei müü
RICK_fromC137 on
statistika ja jooniste puhul tuleb väga täpselt vaadata, mida pealkirjas on kirjeldatud. antud juhul peaks tähelepanu koonduma fraasile “average single worker”. riikides on maksud väga erinevad, ühistele majapidamistele ja abikaasadele väga erinevad maksusoodustused. lisaks on Skandinaavias ning Lääne-Euroopas levinud astmeline maksustamine ehk madalapalgalised maksavad väiksema % palgas, kõrgemapalgalised suurema % palgast. meeldib või mitte, meil on enam-vähem ühtne lähenemine kõigile sissetulekutele (kui maksuküür ehk 500 astmega astmeline tulumaks kõrvale jätta).
Moist-Examination322 on
Samas raportis tuleb üks teine diagramm, mis näitab mis riigis millises ulatuses erinevad tööjõumaksud jaotuvad. Kui uurida maksude proportsioone, siis Taanis on ainult üksikisiku tulumaks, mis on väga kõrge. Taani mudelit peab täpsemalt uurima. Norra puhul paistab samuti silma suurem üksikisiku tulumaks ja väiksem tööandja sotsiaalmaks kui Eestis (Taanis puudub üldse). Siit võib järeldada – need riigid kotivad ettevõtjaid vähem, asetavad suurema vastutuse töötajale ja soosib tööandjatele töökohtade loomist. Üksiku töötajana on täna meil Eestis parem, sest üksikisiku tulumaks ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksud on madalamad ning muidu kõrgem tööandja maksukoormus tööjõumaksude osas nkn pole tajutav, sest need enne brutotulu ja meile sisuliselt nähtamatu. Norras ja Taanis on brutotulust mahaarvamused suuremad kui Eestis, mis kokkuvõttes teebki siin töötamise paremaks.
7 commenti
Allikas:
[https://www.oecd.org/tax/tax-policy/taxing-wages-brochure.pdf](https://www.oecd.org/tax/tax-policy/taxing-wages-brochure.pdf)
Oleks meil ka naftat
Võiks ikka 100% olla pohh ju
Meil maksustatakse põhiliselt töötamist ja tarbimist. Varamaksud sisuliselt puuduvad. Seal ilmselt mitte.
“Eestis on palgamaksud madalamad kui Ungaris ja Lätis”
A krt, see pealkiri vist ei müü
statistika ja jooniste puhul tuleb väga täpselt vaadata, mida pealkirjas on kirjeldatud. antud juhul peaks tähelepanu koonduma fraasile “average single worker”. riikides on maksud väga erinevad, ühistele majapidamistele ja abikaasadele väga erinevad maksusoodustused. lisaks on Skandinaavias ning Lääne-Euroopas levinud astmeline maksustamine ehk madalapalgalised maksavad väiksema % palgas, kõrgemapalgalised suurema % palgast. meeldib või mitte, meil on enam-vähem ühtne lähenemine kõigile sissetulekutele (kui maksuküür ehk 500 astmega astmeline tulumaks kõrvale jätta).
Samas raportis tuleb üks teine diagramm, mis näitab mis riigis millises ulatuses erinevad tööjõumaksud jaotuvad. Kui uurida maksude proportsioone, siis Taanis on ainult üksikisiku tulumaks, mis on väga kõrge. Taani mudelit peab täpsemalt uurima. Norra puhul paistab samuti silma suurem üksikisiku tulumaks ja väiksem tööandja sotsiaalmaks kui Eestis (Taanis puudub üldse). Siit võib järeldada – need riigid kotivad ettevõtjaid vähem, asetavad suurema vastutuse töötajale ja soosib tööandjatele töökohtade loomist. Üksiku töötajana on täna meil Eestis parem, sest üksikisiku tulumaks ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksud on madalamad ning muidu kõrgem tööandja maksukoormus tööjõumaksude osas nkn pole tajutav, sest need enne brutotulu ja meile sisuliselt nähtamatu. Norras ja Taanis on brutotulust mahaarvamused suuremad kui Eestis, mis kokkuvõttes teebki siin töötamise paremaks.
Terve raport siin –> [https://www.oecd.org/tax/tax-policy/taxing-wages-brochure.pdf](https://www.oecd.org/tax/tax-policy/taxing-wages-brochure.pdf)
https://preview.redd.it/r07a76rtbdoc1.png?width=285&format=png&auto=webp&s=02c51f70bd97bde3b6a26d348424deaf85a8e56f