Nils Niitra: la speranza che il fondo pensione risolva tutti i problemi all’età di 70 anni è pura distopia
https://www.err.ee/1609711287/nils-niitra-lahkusin-teisest-pensionisambast-ja-ei-kahetse
di Mental-Jaguar8969
Nils Niitra: la speranza che il fondo pensione risolva tutti i problemi all’età di 70 anni è pura distopia
https://www.err.ee/1609711287/nils-niitra-lahkusin-teisest-pensionisambast-ja-ei-kahetse
di Mental-Jaguar8969
5 commenti
>Niisiis müüsin ühe metsakinnistu, lisasin teisest sambast saadud raha, abikaasa müüs omakorda enda väikese katusealuse korteri ja ostsime suurema korteri Tartusse Supilinna. Maja Emajõe kaldal, kus nüüd elame, on üks linna ilusamaid arhitektuuripärle. See korter on meil päriselt, on meie oma, see ei eksisteeri mingi virtuaalse suurusena.
>Mingis mõttes olen sõlminud lastega tehingu: mul on teile midagi päriselt pärandada ja tahaks loota, et te mind vanas eas toetate.
Ja siis kinnisvaramull lõhkeb elanikkonna vähenemise ja vananemise tõttu ja pensionile siirdunud härra Niitra istub omas vanas majas olevas suures korteris, millel on arvatavasti kõrged küttekulud, mis lähevad ainult I samba pensioni saavale eakale üle jõu; ning küsib, miks lapsed teda ei toeta, kuigi ta on enda meelest enne nende sündi lastega vaikiva kokkuleppe sõlminud.
Miks alati mingi “keskmine” sita tootlusega fond neid võrdlusi tehes välja tuuakse?
nagu ainuke variant oleks kohe välja võtta. esiteks sambast tehakse väljamakseid 3x aastas. teiseks, istus ta ilmselt kõrgete tasudega sambas. mina liigutasin enda vara indeks fondi kus madal tasu. ei julge lubada, et istun seal 70aastaseni, aga lähiajal ei plaani väljuda. tõstsin sel aastal maksed 2% pealt 4% peale. kolmandaks, on võimalus tegeleda investeerimisega PIK süsteemis.
Ma ei tea kas pensionisisüsteem peaks lahendama kõik 70 aastaste probleemid?
Kui vaadata googlist Nils Niitra sünniaeg: 20.12.1975 (49 a.) ja tema pensionifondi suurust 16k€, siis on tegu “teenin alla keskmise” inimesega kellel ei olegi seetõttu eriti pensionit kogunenud. Kui ta sama tempoga jätkaks, siis see pension kasvaks seal ~62000€ või rohkem, kui ka sissetulek suureneks. eks ta saab ise ennustada kas ta korter on 2 , 5, 15 aasta pärast 62k€ (-pangale makstav laen+intress) kallim ja ta suudab selle kasumiks pöörata.
Mäletan natuke investeerimisloogikast, et investeeringute mitmekesistamine on üldiselt päris hea asi, et maandada pikaajalisi riske. Siin saan nüüd aru, et autor võttis oma mitmekesise portfoolio (mets ja maa, finantsvahendid ja kinnisvara) ning pani selle kõik kokku ühe vahendi alla, mis paikneb olulise üleujutusohuga riskipiirkonnas ja eeldab, et see on nüüd kasvava väärtusega.
Täitsa arusaamatu on mõttearendus sellest, et peale Eesti taasiseseisvumist (1991) said inimesed oma majad tagasi, aga bolševistliku revolutsiooni korral (1917) jäid inimesed oma rahast ilma. Konstateeritakse, et sõjas võib maja maha põleda, kuid ei tundu, et seda võetaks kui reaalset riski, samas esitatakse pea et vääramatu faktina, et kogutud finantsvara sõja korral kaob (tsitaat: Majadki võivad sõjas hävida, kuid päris kindlasti hävitavad sõjad inimeste raha.) – arusaamatu, kuhu see siis Euroopa Liidus kaob. Kuidagi jääb mulje, et autori hinnangul Euroopa Liit on kaduv, euro on kaduv, pangad on kaduvad, aga arhitektuuripärandist maja Euroopa äärealal (mis, eeldatavalt, on jubamärkimisväärselt vana et olla arhitektuuripärand) Emajõe kaldal säilib igavesti.
Ja samamoodi esitatakse lapsi kui midagi kindlat, et küllap lapsed hoolitsevad ja toetavad ja veedavad meiega aega, kuigi sellel on täpselt null garantiid. Lapsed on samamoodi inimesed ja ükskõik kui hästi sa neid ka ei kasvataks, võivad nemad kolida ära Austraaliasse või jääda trammi alla või tekivad neil rahaprobleemid ning visatakse vanamees vanadekoju ning vana maja, kuhu vanamees pani oma hinge, metsa ja pensionivara, läheb müüki.
Ehk – väga vildakas on see artikkel, kus mingite investeerimisvarade puhul ülehinnatakse riske ja teiste puhul alahinnatakse, kus tegelikult minu meelest oleks tunduvalt mõistlikum võtta lähenemine, et kasulikud on nii kinnisvara, pensionifond, maa-mets kui ka lapsed. Miks sindrima pärast neid peab omavahel vastandama nii kallutatult?