Rasmus Kattai: L’economia estone sta facendo meglio di quanto pensino. Tuttavia, questa opinione ha un prezzo costoso

Päris hirmutav on lugeda, et Eesti Pangast (mis peaks olema iseseisev põhiseaduslik institutsioon) tuleb valitsusele üks-ühele sarnast retoorikat.

Kõigepealt muidugi põhisõnum, et “tegelikult meil ei lähe nii halvasti”. Hea küll, äkki ei lähegi, vaatame siis peale. Selle toetuseks aga statistikat Kattai ei too, vaid viitab ainult äärmiselt üldsõnaliselt sellele, et “mitmed näitajad on juba kasvule pöördunud”. Mis ei täheda mitte midagi, sest on ikka suur vahe, kas pärast pikka langust toimub minimaalne kasv, mille võiks võrdsustada vindumisega, või on ikka päriselt kasv hea hoo sisse saanud.

>Oma roll lisaks statistikale on mõistagi ka meediapildil ja selle poolt loodaval foonil.

Eesti Pank näitab näpuga abstraktselt “meediale”. Kas selle osas on toimunud mingeid suuri muutusi, et 5 aastat tagasi ei võimendanud meedia teatud sõnumeid, aga nüüd võimendab? Selleni muidugi Kattai ei jõua. Süüdi on paha “meedia” kuskil seal kaugel. Väga aus, läbipaistev ja demokraatlik suhtumine.

Seejuures ma julgen isegi tõstatada küsimuse, kas meediakajastus on olnud siiski vähem objektiivsem kui Eesti Pank, kes on [viimased 4 aastat järjest majandusprognoosidega täiesti puusse pannud](https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1ehf7nz/comment/lfyvpna/?utm_source=share&utm_medium=web3x&utm_name=web3xcss&utm_term=1&utm_content=share_button). Nendesse prognoosidesse on kindlasti Kattai isiklikult palju panustanud.

>Jah, Eesti majanduse seis võiks olla parem ja möödunust taastumine võtab veel aega. Aga teisalt saab öelda, et õige suund on juba sees ja põhjust on olla **mõõdukalt optimistlik**.

Isegi terminoloogia on üks ühele valitsuse retoorikaga.

>Näiteks varem kiratsenud jaemüük, eksport, tööstustoodang, ehitusmaht ja energia tootmismaht liiguvad kasvujoones.

Jah, aga millises kasvujoones? Ekspordi viimane kasvunumber on 3%, tööstustoodangul 4%. Sellise trendiga läheb aastaid enne kui taastutakse 2021. aasta tasemele. Selleks ajaks jõuame me kätte saada üle poole kaotatud aastakümnest. Millise standardi järgi on see hea või “õige suund”?

>Igati põhjendatud on küsida, millist mõõdikut siis vaadata tuleks, kui nad samas suunas ei osuta? Tegelikult juba see küsimus ise annab pool vastust – vaid üht indikaatorit jälgides on suurem tõenäosus eksida ja rohkemate andmete kasutamisest filtreerub ilmselt tõesem pilt.

Ma loodan, et Kattai saab ise aru, et tööstustoodang või jaekaubandus on üksnes komponendid SKT-st, mistõttu SKT kohutavat käekäiku ei anna väga siluda “muude heade näitajatega”. SKT näitab majanduse üldist mahtu.

>Paneme esimese kvartali statistilise majanduslanguse kõrvale veel sellised faktid nagu suurem tööl käivate inimeste hulk kui enne pandeemiaga alguse saanud kriiside kadalippu ja et töötus on küll suurenenud, kuid seda muu hulgas uute inimeste tööturule lisandumise tõttu. Eurodes mõõdetult on SKP nelja aastaga suurenenud üle 40% ja keskmine palk veel veidi enam. Tundub, et edasiminekut justkui on.

Suurem tööl käivate inimeste hulk väiksema SKT-ga tähendab ju langenud tööjõu tootlikkust, mis on Eestis niigi vilets. Langenud tööjõu tootlikkus tähendab tulevikus väiksemat palgakasvu ja väiksemat majanduskasvu. Millises dimensioonis on see hea uudis? Jah, tööhõive on sotsiaalselt oluline, aga langeva tootlikkusega käsikäes majandusele just mitte eriti kasulik. Ökonomist peaks selliseid põhitõdesid ometi teadma.

Nominaalne SKT ja keskmine palk ei tähenda suurt midagi, kui hinnad rallivad kiiremini eest ära. Seda teab Eesti Panga ökonomist päris kindlasti, aga eks paralleelreaalsuses elamine on lihtsam.

Vabandust, aga see ei ole normaalne, et Eesti Pank käitub kui valitsusasutus. Muide, Eesti Panga seadusega pandud põhiülesanne on hinnastabiilsuse tagamine riigis. Ma ei ole kindel, kas praeguse inflatsioonitaseme juures majanduse käekäigu kiitmine ikkagi läheb selle ülesandega kokku.

Aga nii ongi ju. Tunnetus ja usaldus on mikrotasandi faktorid, mis agregeerituna mõjutavad makrotasandil kogu majanduse käekäiku, sest vastavalt neile isikud tarbivad ja investeerivad või siis mitte.

Eesti Pank pole valitsusasutus, vaid põhiseaduslik sõltumatu institutsioon.

Ma ei tea kelle laulu siin need viimsepäeva kuulutajad laulavad, aga kohe kindlasti ei ole nad eestimeelsed, sest ebastabiilsuse külvamine on negatiivne tagasiside ahel, mis teenib ainult vaenlase huve.

Ja küllap ei tea inimesed, vähemalt OP mitte, kuidas ootused ja hoiakud mõjutavad isikute majanduskäitumist ja kuidas see kandub üle teistele ning ühiskonnale laiemalt. Sa saad end vaeseks vinguda. Teaduskirjandus.