Volevo condividere un oro così vecchio qui e sottolineare in risposta ai post che leggi di recente in questo forum, dove l’ossil è dominato "Tutto ciò che non è vietato è consentito e favorito".
… e aggiungerò alcune citazioni dal qui per il forum:
"da dove è il furto quando è legale"
"Tiri per cose legali e permettete a te."
"Dopotutto, il governo estone ha creato un prerequisito, quindi perché non il diavolo."
Statua di base nell’articolo:
https://epl.delfi.ee/artikkel/51092392/rein-taagepera-orjameelsusest
di ProfessionalCry6968
2 commenti
Ei meeldi üldiselt, kuidas üks väliseestlane meie rahvust maha teeb. Ennast ta ilmselgelt ju orjameelseks ei pea.
Väita, et seaduste piire kompav või neid enda kasuks painutav inimene on orjameelne, tähendab, et kes ei vasta kõrge moraali etalonile, on kuidagi deformeeritud ja vaimselt allutatud? See pole filosoofia, vaid moraalse üleoleku näitamine. See on ekslik ja isegi ohtlik üldistus. Tegemist on ameerika politoloogiga, kelle juttu ma väga tõsiselt ei võtaks.
Suured mõtlejad on rõhutanud, et vabadus ilma vastutuseta pole ideaal, kuid vastutus ei tähenda allumist teistele seatud moraalile.
1. Kant rõhutas, et moraalsus põhineb vabal tahtejõul ja mõistusel. Moraalne käitumine ei tule hirmust karistuse ees ega soovist „hea kodanikuna“ paista, vaid sisemisest arusaamast ja kaalutlusest.
2. Stuart kirjutas, et vaba ühiskond toimib ainult siis, kui inimesed saavad mõelda, öelda ja teha asju, mis pole enamuse meelest „õiged“. Kui kogu eetika viiakse tasemele „miks sa seadust ära kasutad, ole parem moraalselt kõrgem“, siis ei räägi me enam vabadusest vaid ühiskondlikust ühtlustamisest ja moraalsest kontrollist. Igaühel on õigus elada ka mitte-ideaalselt, nii kaua kui ta teiste õigusi ei riku.
3. Nietzsche oleks selle jutu peale üldse ainult naernud. Tema meelest on selline “vaba inimene hoiab end vaos, sest nii on õige” puhas orjamoraal ise. Tõeliselt vaba inimene loob enda väärtused. Ja see tähendabki, et vahel käitutakse “ebamoraalselt”, sest keegi peab ka normid kahtluse alla seadma. See, kes lihtsalt kuulab ja järgib, pole vaba, vaid distsiplineeritud.
Küsimus, kas miski, mis on seaduslik, on ka õiglane, on vaba inimese küsimus. Ja mõnikord on vaba inimese vastus: “Ei, aga ma teen seda ikkagi, ja just selleks, et näidata, kus süsteem lonkab.”
Vabadus pole alati ilus. Aga see pole kunagi mugav ühetaoline allumine. Näiteks kui külastad Ateenat paariks nädalaks, siis saad kohe aru, mida tähendab nende mõistes demokraatia ja vabadus. Sa leiad, et neid sõnu võib tõlgendada erinevalt.
Ma ei hakanud seda sulle lahti kirjutama teise teema all kommentaaris, sest ma ei tunne nagu see sulle miskit juurde annaks. Aga kuna nüüd on selle kohta eraldi teema, siis hea meelega kuulaks, mida teised arvavad.