Con l’aiuto di un bar artificiale, la tesi del maestro dello studente è stata completata in due settimane. “È difficile immaginare di scrivere un testo così lungo senza di esso”

Nõnda need standardid ja inimeste ellujäämisoskus päris maailmas kukuvadki.

Ükski asi, mis on midagi väärt, ei ole ‘kerge’. Biitsepseid ei pea ka jõusaalis järjepidevalt treenima. Võib lihtsalt silikoonimplantaadid omale käsivartesse installeerida. Tõenäoliselt näed aga üsna loll välja ja kohe kindlasti ei muuda täidis sinu naha all sind füüsiliselt tugevamaks. Kasvamas on lumehelbekeste generatsioon, kes kõike tahavad, aga midagi ei oska, viitsi ega tea.

Tsitaadid artiklist: 

“Ta teab, et paljudel jääb lõputöö tegemata, sest see on liiga raske. „Selleks on tehisaru ideaalne – aitab ülikooli lõpetada neil, kes ise lõputööd kirjutada ei oska.“

“ Ka Liisa käib täiskohaga tööl ja täiskohaga koolis – ja pidutseb nagu üks õige tudeng. Ta ütleb, et tehisaru abil saab ta „täiesti korralikud analüüsid“ kirjutatud. „Minu aju ei oska niimoodi analüüsida,“ nendib magistrant.”

Lihtsalt imepärane ju, missuguseid spetsialiste meil nüüd ülikoolidest pudenema hakkab. Mis arvate, kaua läheb, kuni see kaardimajake kokku kukub ja kas mõni inimene töötava ajuga generatsioonidest on siis veel elus?

Piinlik lugeda. Kui tudeng ilma AI-ta seda kraadi kätte ei saaks, siis äkki tudeng polegi kraadi väärt? Vb nt marketingis suva see kraad, aga ma ei tahaks, et arst või advokaat (ametialad, mis inimeste elu mõjutavad) oleksid mingid suvavennad, kes AIga kraadi said ja tegelikkuses midagi ei oska…