Il contenuto economico dell’Estonia rimane in fondo all’Unione Europea

Kuigi valitsus on järjepanu eitanud igasuguseid süsteemseid vigu oma majanduspoliitikas ja selle taustal üritanud juba aastate viisi majanduskasvu soovmõtlemise teel välja manada, siis kahjuks selline esoteeriline taktika tulemusi ei anna. Kuivõrd statistikast eriti ilusat pilti ei paista, on valitsuse viimaste kuude demagoogiavõte väita, et hea uudis on see, et vähemalt on majandus „pöördunud kasvule“ (viimase SKT numbri järgi see enam faktiliselt korrektne ei ole).

Kahjuks ei anna paremaid uudised ka eile uuenenud statistika – Eesti majandususaldus püsib kindlalt Euroopa Liidu põhjas, seejuures on viimastel kuudel taas langema hakanud.

Euroopa Komisjoni tellitava majandususalduse indeksi aluseks on uuring, mida tehakse tööstus-, teenindus-, ehitus- ja jaekaubandusettevõtete seas ning samuti tarbijate seas. Küsitlus hõlmab muuhulgas hinnanguid viimaste kuude majandustulemustele, ootusi tulevikuks, tellimuste hulka, hinnatõusuootuseid jne. Indeksi tase 100 näitab neutraalset, sellest kõrgem viitab kasvule ja madalam kahanemisele. Eesti indeks ei ole enam kui kolme aasta jooksul paraku kordagi kasvusektoris olnud ja püsib jätkuvalt üle 10 punkti madalamal neutraalsest tasemest ehk viitab selgelt languse jätkumisele.

Seega Eesti, mis on viimastel aastatel olnud EL-i enim vaesunud riik, jätkab samal kursil ilmselt ka vähemalt sel aastal. Võib arvata, et järjekordne käibemaksutõus majandususaldusele samuti head ei tee. See tähendab ka, et Eestil on paraku päris suur tõenäosus juba lähiaastatel saada EL-i vaeseimaks riigiks.

Maailmasõdade ajal oli suurimaks tagajärjeks näljahäda. Vene Ukraina sõda on taad põhjustanud suure näljahäda Venemaal. Eesti praegune näljahäda tekitab tulist võitlust poliitikute ja näljas inimeste vahel. Poliitikud õigustavad et näljalised on Lollid, kuna ei teeni rohkem. Korisevad kõhud vaatavad Vene vs Eesti poliitikud meeme “sama sama aga erinev” ja muigavad.