https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3472
Se guardi l’intero rapporto, in molte cose, Estonia è l’ultimo/penultimo PMST. Ad esempio isolamento delle case, uso di energia rinnovabile, ecc. È stato sorprendente che, ad esempio, gli estoni fossero i meno preoccupati per l’aumento del rischio di inondazioni. A Tartu, ad esempio, le inondazioni possono essere un bel danno durante i prossimi 50 circa in un anno.
https://i.redd.it/fyyomm7swfaf1.png
di Double-decker_trams
6 commenti
Olles kõige vaesemate seas, ongi raske muude asjade pärast muretseda.
Inimestel on mõistus peas, aga kahjuks valitsejad ei kuula inimesi ning viivad meid oma [paavstist pühama rohepöörasusega](https://epi.yale.edu/country/2024/EST) vaesusse.
Ma pakun et põhjus on ühest küljest selles, et asume nii heas kohas, et kliimamuutus nii kardinaalselt tunda pole andnud, ja teisalt osade poliitiliste jõudude propagandas.
Võibolla ka lisaks madal asustustihedus.
Kas puudega kütmine loetakse taastuvenergia kasutamiseks? Suhteliselt palju on ahiküttega elavaid inimesi, ja sellel juhul tavaliste eurostandardite järgi ehitatud soojustamine ja ventilatsioon ei tööta nii hästi.
Infllatsioon on asjad nii perse keeranud, et inimesed peavad igapäevaselt mõtlema ja kalkuleerima kuidas ellu jääda. Pole väga aega peale seda, et mõelda sellele, et äkki investeering mõnikümmend tuhat maja soojustamisse.
https://youtu.be/w9r0Yv0tUyw
Konservatiivide propaganda + onuheinolik “höhöhö, muutku kliima kiiremini, siis suvi soojemaks läheb” ning, mis on kõige olulisem, ebapiisavad tasandusmehhanismid nii Ida-Viru põlevkivitööstuse töötajate jaoks kui ka üldiselt rohelisema majanduse poole ülemineku (ajutiste) kõrvalmõjude ja kulude korvamiseks vaesemale osale ühiskonnast.
Rohepööre peab jätkuma, kuid see ei saa aset leida ilma sotsiaalsete tasandusmehhanismideta. Lihtsalt seetõttu, et kui lähtuda mõtteviisist, et “uppuja päästmine on uppuja enda asi”, siis jääbki toetus rohepöördele madalaks või isegi jätkab langust. Neid kulusid tuleb sotsialiseerida, mitte jätta enim mõjutatud piirkondade ja perede enda kanda.
Nt kui võtta majade soojustamise ja tervikrenoveerimise, siis lahenduseks siin pole [selleks mõeldud vahendite kärpimine](https://www.err.ee/1609690133/ministeeriumid-karbivad-plaane-et-suunata-200-miljonit-eurot-kaitsesse) ja mujale suunamine (riigikaitseks tuleb leida raha mujalt, nt kasumimaksust ja astmelisest tulumaksust, mitte korteriühistute majade renoveerimise toetamise arvelt), nagu valitsus otsustas, vaid hoopis lisaks EL-i rahastusele riigipoolse lisarahastuse pakkumine, et need inimesed, kes elavad kõige kehvemas seisus kortermajades, saaksid senisest suuremat rahalist tuge nende majade renoveerimisel. Ei tohi unustada, et soojustatud maja = madalamad küttekulud = pikas plaanis hea nii kliimale kui ka selle maja elanike rahakotile.