Close Menu
    Estonia

    Michal: ci sono troppi spazi commerciali in Estonia

    Share.
    View 11 Comments

    11 commenti

    1. AMidnightRaver on

      oli ju mingi grupp inimesi, kelle töö on (ettevõtlus)keskkonda (peen)häälestada…krt keele peal

    2. Pro-wiser on

      Kas te lugupeetud sm Michal väidate et bürokraatiavaba vabaturg ei tööta ning riik peab kehtestama jõulisemalt poodide opereerimise ning rajamise reegleid….?

      Lihtsam ettevõtlus ning turupõhisus ei ole ju juhuslikult teie erakonna viimase 20 aasta valitsemise üks põhimõtteid ning kõik see praegune selle tulem?

      Härra te olete valesti erakonnas….või 50neks saades muutus teie maailmavaade?

    3. Affectionate-Habit94 on

      Mul oli mustakal elades 500m raadiuses 6 toidupoodi. Eks ümbruskonnas palju rahvast ka aga ikkagi palju.

    4. siretsch on

      Ajaloolise tõe huvides tuleks see peaministri ütelus talletada…

    5. Searchingsmth9 on

      olen nõus. coop, a1000, selver, rimi, lidl, prisma, maxima jne. palju erinevaid kette kes kõik tahavad kliente.

    6. KarmVana on

      Wow see on juba tõesti uus tase, teeb isegi Ligile silmad ette

    7. HorrorKapsas on

      See ei ole Michali originaalidee, seda on majandusteadlased ammu rääkinud. Oleme euroopas kaubanduspinna m2 inimese kohta viie esimese seas. Samas käive kaubanduspinna m2 kohta on enam kui kolmandiku võrra väiksem. Seega maksame kõik kinni kallimate hindadega need ekstra tihedalt ehitatud poed.

      Eesti probleem on, et konkurents millegi pärast ei tööta. Nagu kütuseturu uuringu kokkuvõte ütles, et kartelli ei ole, aga jaemüüjad teevad omavahel tihedat koostööd. Samamoodi toidu jaemüügis müüjad solidaarselt hoiavad kõrgeid hindu, millega suurt müügipinda ülal peetakse ja suuri kasumeid teenitakse (100 miljonit toidu jaemüügikettide peale).

      Seda enam tuleks valitsusel konkurentsiseadusi ja järelvalvet karmistada, mitte konkurentsiamet nudida kummitempliks nagu e200 plaan on.

    9. snakesnake9 on

      Kas Michal tõesti arvab et kõik Rimi, Selver, Prisma, Coop jne opereerivad ilma igasuguse ärianalüüsita, ning et seal ei ole terveid meeskondi inimesi kes igapäevaselt üritavad konkurentsitihedal turul kõige optimaalsemat ja kulueffektiivsemat ärimudelit leida, sh ka kuhu ja kui palju poode avada?

      Ma ei väida et Eestis ei ole “liiga palju” kaubanduspindu, kuid selline olukord ei ole tekkinud kogemata ja üleöö.

    10. toomasjoamets on

      Kaubanduskett teeb poe. Inimesed tulevad poodi. Inimestele pood meeldib. Kaubanduskett teeb uue poe. Inimesi tuleb veel rohkem. Kulud tõusevad aga külastajaid on ka rohkem. Kaubanduskett teeb veel 5 poodi juurde. Ühes on hea käive aga neljas on kahjum, sest konkurent tegi ka 5 poodi juurde ning tarbija lihtsalt ei käi nii paljudes poodides. Nelja poe kahjum tuleb ülejäänud poodides hindade tõstmisega tasa teha, selle asemel, et need poed kinni panna. Lollus, mis raiskab tarbija raha aga kuni tarbija ei karju, siis täiesti suva. Kui me teeme poe ümber mõttelise teeninduspiirkonna ja jaotame kulud nende inimeste vahel ära, kes nendes teeninduspiirkondades asuvad, siis saab pilt üsna selgeks. Piltlikult öeldes: Kui sa oled ühe poe teeninduspiirkonnas, siis sa maksad kinni ühe lambipirni ja ühe külmkapi kulu, kui sa oled nelja poe teeninduspiirkonnas, siis sa pead maksma kinni 4 lambipirni ja 4 külmkapi, mis siis, et sa käid ikkagi ainult ühes poes. Seega igas poes peab olema juurdehindlus vastav, et see matemaatika kokku tuleks.

    11. mntzrk on

      Probleemi juureks on ettevõtete puuduv tulumaks. Välja raha ei taheta võtta firmast ning kasum reinvesteeritakse, poodide puhul siis uutesse poodidesse 😀 

    Leave A Reply