Il abbattimento dell’IVA alimentare al 13 percento costerebbe allo stato 245 milioni
https://www.err.ee/1609763118/toidu-kaibemaksu-langetamine-13-protsendile-maksaks-riigile-245-miljonit
di Smash20201
Il abbattimento dell’IVA alimentare al 13 percento costerebbe allo stato 245 milioni
https://www.err.ee/1609763118/toidu-kaibemaksu-langetamine-13-protsendile-maksaks-riigile-245-miljonit
di Smash20201
15 commenti
Ikka see sama jutt, et kõik ülejäänue Euroopa riigid saavad erandi teha, aga Eesti ei saa.
Seal ei arvestata seda, et eestis on toiduainete jaemüük vähenenud kõrgete hindade tõttu, seega osa puudu jäävast summast tuleks tagasi jaemüügi kasvult tagasi inimeste harjumuspärasele tasemele. Teiseks on langenud eesti toiduainete müük. Seega on maksualandust vaja ka Eesti toidutootmise päästmiseks. Eesti tootjate müügi suurenemisel tuleks ka sealt riigile raha tagasi. Puuduolevat summat saaks kompenseerida ka ettevõtete 2% tulumaksuga, mille valitsus ära jättis (plaanitud tulu riigile pidi olema 208 miljonit), pankade kõrgem maksustamine, astmeline tulumaks jne.
24 protsendine käibemaks võtab rahvalt toitu ostes 450 miljonit eurot aastas.
Täiesti mittemidagiütlev uudis…
1. Madalamat KMi ei pea kehtestama laialt kõigele, vaid põhitoiduainetele.
2. Inimeste toidukaupade pealt säästetud raha ei haihtu majandusest, see jõuab muu tarbimise KM läbi suures osas taas riigikassasse.
3. Isegi kui toidu KM alandamisest vähenevad riigi tulud, siis on valdkondi kust seda raha saab valutumalt võtta küll.
4. Uskumatu, et meie “parempoolne” valitsus leiab, et probleem on müügipindade rohkuses, mis on turumajanduslikult tekkinud (ei vaidle vastu), mitte maksudes.
5. Uskumatu, et kogu “analüüs”, mis rahandusministeerium teinud on on lihtne protsentarvutus 13%/24% × praegune tulu.
Põhi toidukaubad k.a import 15%km
Kodumaine toodang 5%km
Toetame omasi või mitte?
Kui KMi langetada 13% peale, hakkab tänane kapsakilo 1.29 asemel maksma 1.18. Ma arvan, et poed ei viitsi selle 11 sendi pärast silte vahetama hakata.
See on imho natuke nõdrameelne käsitlus, kuna raha, mis toiduainete pealt kätte jääb, kuluks suure tõenäosusega ära mõnes teises sektoris ning loodetavasti turgutaks ka kiratsevat horecat (mis lisaks käibekale annaks ju veel ka tulumaksu ning sotsiaalmaksu lisaks).
Üldiselt see ceteris paribus lähenemine hakkab juba tõsiselt närvidele käima, kuna analüüsi süvis on keskmise kummipaadi oma; teha lahutustehe maksuprotsendi ulatuses ei ole tegelikult see, mida ootaks niivõrd olulise teemapüstituse juures nagu riigi maksustruktuuri analüüs.
Isiklik veendumus on, et Eesti maksustruktuuri vaadates (millest lõviosa on tööjõu ja sealt edasi tarbimismaksud) tuleks keskenduda maksubaasi laiendamisele, teisisõnu kui meil on rohkem töötajaid kõrgemate palkadega, siis kerkib ka sotsiaalmaksu laekumine (ja kui meil on rohkem vaba raha, siis käibeka laekumine jne). Meeles tuleks pidada ka seda, et see sotsmaks ei tuleks peamiselt avaliku sektori käest 🙂 Täpselt sama loogika, mis investeerida 100 euri ja teenida 2% või investeerida 1000 euri ja teenida 2% — jah, protsendid jäävad samaks, aga vara näe ikkagi kasvab.
Toiduainete käibeka teema on tänaseks muidugi mitte enam niivõrd riigirahanduse, kuivõrd üldise usalduse küsimus ja tuleks tõsiselt läbi mõelda, kas praegune komm ja narratiiv ikka on sellisel foonil mõistlikud.
Lisaboonus on muidugi see, et riigi peaminister ja rahandusminister tõsimeeli arutavad kas äkki pole süüdi üldse eraettevõtlus. Noh, et äkki annaks kuidagi reguleerida poodide arvu või toodete valikut… ffs
Kui automaksu vaja kehtestada, siis võtame eeskuju Euroopalt, aga nüüd, on täieati kardinaalselt 180 kraadi teistsugune olukord ja nüüd on meil oma eksperdid kes teavad paremini?
Naljakas või kurb, mis arvate?
Pangamaks, kapitalimaks, kinnisvaramaks. Ja jätku pensionärid ja madalapalgalised rahule.
Teiste sõnadega jätaks käibemaksu langetamine tarbijatele 245 miljonit eurot taskusse. Viimaste uudiste valguses on selge, et suur osa sellest läheks kvaliteetsema toidu ja rohkema toidu ostmisele. Ja kui miski jääbki üle, sest toidukorvi maksumus langeb, siis vaesem elanikkond kulutab selle suure tõenäosusega kestvuskaupade jms ostmisele. Riik saab oma maksutulu nii või naa kätte.
Km tagasi 20% peale ja TM reform ära jätta/astmeid veidi tõsta teeks ka sama välja.
Kui palju “maksuküüru” kaotamine riigile maksab?
Mulle hakkab vaikselt tunduma, et kui langetatakse km-i, saavad kõik kes allkirja andsid öelda “näe, töötas ju”. Poed hindu ei muuda, sest miks nad peaksid aga kõik on uuest “võidust” nii hüpnotiseeritud, et ostavad suure hurraaga edasi ja ilmselt rohkem. Miski ei muutu ja see paar % km-i jääb ikka kassast puudu. Ei paista ju tegelikult nagu lahendus?
Ravimite käibemaks on 9%. Miks meil on võrreldes kasvõigi Skandinaaviaga võrreldes üsna kallid ravimid?
Ise usun sellesse, et olgu km 20%. Sest üsna kiiresti on hinnad vanal tasemel tagasi. Vaadake kasvõi puuviljade hindasid, pidevalt erinevad hinnad.
>Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) peab efektiivse käibemaksusüsteemi olulisteks elementideks laia maksubaasi, ühte kindlat määra, milles puuduvad või on vähe erandeid, mis teeb käibemaksusüsteemi võimalikult lihtsaks ja väheste kuludega administreeritavaks maksutulu allikaks.
Tõsi, aga samal ajal pooldab OECD ka progressiivset tulumaksu kui peamist mehhanismi ebavõrdsuse vähendamisel.
Kas arvutus võtab arvesse ka seda, et kui toit on odavam, siis ostetakse rohkem ja kallimat? Või jälle see tyyp arvutus?