“È difficile trovare un’autorità pubblica che non abbia dipendenti di pubbliche relazioni e in molte autorità esiste un dipartimento separato a tale scopo. Tuttavia, vi è un appalto nelle pubbliche relazioni, mentre i volumi di approvvigionamento equivalgono spesso a centinaia di migliaia o addirittura milioni di euro.”
Dovremmo sicuramente pagare più tasse in modo che il governo possa spiegarci quanto stiamo andando bene e quanto sono bravi.
https://www.err.ee/1609768026/sonades-kokkuhoiukurssi-hoidev-riik-kulutab-suhtekorraldusele-miljoneid
di Dazzling_Throat6721
7 commenti
Valitsus ju ei tutvusta enda tegevust. Ministeerium tutvustab enda valdkonda kodanikule.
Varasemalt on olnud vastupidine probleem. Rahvas ei tea mida tehakse. Rahvast ei harita. Ei teadvustata.
Eesti on objektiivselt valel kursil. Seda näitavad sisuliselt kõik majandusindikaatorid, millede poolest oleme viimased viis aastat olnud järjepidevalt Euroopa absoluutses põhjakihis. Seda näitab ka rahva tajutav rahulolematus, mida mina ei ole seni veel sellisel tasemel oma eluajal näinud – ka mitte siis, kui keskmine eestlane elas oluliselt viletsamal elujärjel. Samal ajal jätkub trall riigiasutustes, preemiad, boonused, keskmisest kõrgemate palkade helde indekseerimine jne. Tegemist on lühinägeliku riigiga, mida juhivad hedonistid, sadistid ja nartsissistid, keda absoluutselt ei huvita, milline on olukord viie või viiekümne aasta pärast ning millises keskkonnas elavad järgmised generatsioonid.
Rahvast ei harita ja teadvustata, sest asutuste juhid õigustatult kardavad kapriisse ja kergesti mõjutatava rahva tähelepanu. Nii ebaefektiivne kui efektiivne juht juhivad asutust halvemini rahva valvsa pilgu all ning nad mõlemad väldivad oma efektiivsuse proovilepanekut.
Avatus ja kaasamine on head asjad, kui kõik osapooled on heatahtlikud ja pädevad. Kui aga “rahva arvamust” kaaperdavad häälekalt ekstremistid, lobistid või niisama trollid, siis on asutuse juhi ülesanne kaitsta oma asutust ja iseennast nende eest. Euroopas levinud humanistliku “igaühe ja tema lollaka arvamuse võrdsuse” põhimõte ei lase avalikult nii teha – tuleb teha ümber nurga.
Kommunikatsioonispetsialisti on vaja selleks, et luua asutuse juhile võimalikult ohutu väljaspoolne illusioon, millega saab end ja oma asutust kaitsta. Valetamise asemel on vahendiks leida viisakaim viis öelda mitte midagi.
Halb on see, kui ei ole kommunikatsiooni aga kommunikatsiooniga tegelevat inimest ei tohi palgata.
Tore loogika
Kindlasti eesti ei ole ainus riik, kes tunneb, et peab panustama raha suhtekorraldusele. See on kahjuks või õnneks tänapäevane vajadus.
Korralik Delfi kommentaarium on siis Redditis juba. Kes vähegi hangetega on kokku puutunud teavad, et see summa ei ole see, mille eest sa lõpuks teenust pakud. Reklaamkampaaniad teha on räigelt kallis. Tihti võidab see kes pakub kõige madalama hinna ja vastab kõikidele nõuetele ning kommunikatsiooni ja turundusvaldkonnas on konkurents väga tihe.
Mida rohkem sitta keeratakse seda rohkem on vaja elle silumist, seda rohkem see palagan ka maksab.