Lauri Läänemets ha cambiato idea sulle elezioni straordinarie e si è unita alle opposizioni

Jüristo juhtis värskes [SALK uudiskirjas ](https://substack.salk.ee/p/erakorralistest-valimistest)tähelepanu ühele huvitavale seadusenüansile, mille isegi olin suuresti tähelepanuta jätnud:

>Mis viib meid aga veel ühe väikse, kuid olulise detailini. Mainisin ülal, et tasub meeles pidada ka **korraliste** valimiste kohta käivaid reegleid. Nimelt ütleb põhiseaduse [§ 60](https://pohiseadus.ee/sisu/3533/paragrahv_60), et need toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. **Riigikogu eelmiste valimiste aastale, mitte erakorraliste valimiste aastale**. Riigikogu eelmised valimised toimusid meil 2023. aastal ning seega on järgmiste korraliste valimiste päev 7. märts 2027. Nii et isegi kui peaks õnnestuma erakorralised esile kutsuda, saaks uue valitsuse mandaat kesta maksimaalselt vähem kui aasta. Kuigi ma kahtlustan, et Reformierakonnas võivad inimesed asja hetkel teises valguses näha, tundub minule isiklikult, et selline asjade käik ei pruugiks neile 2027. aasta valimiste perspektiivis tegelikult sugugi halb variant olla.

Kui eeldada, et ka Läänemets on poliitiline loom, siis võib sellest tuleneda tema otsus – miks mitte lasta “opositsioonil” aastakese mällata seisus, kus midagi päriselt teha ei jõua ja jaks läheb omavahelisele kemplemisele… Ja siis tulla ise, “üleni valges”…

Mul puudub kahtlus selles osas, et Michal (või keegi tema meeskonnast) on seda varianti ka juba kaalunud (ja ehk isegi kampsuni valmis pannud)…