“Prenderò la macchina e sparo agli estoni.” Perché Putin vuole anche avere un’occupazione russa per l’aggressività di Putin?

„Mulle sobiks palju rohkem, kui Eesti oleks Vene okupatsiooni all. Või isegi minu isikliku okupatsiooni all,“ sõnab enesekindlalt videos keskealine Gennadi. Teda toetab punapäine naine. Video ilmus YouTube’i kanalil „Nepatogi tiesa“ (leedu keeles „Ebamugav tõde“) ja levis kiiresti sotsiaalmeedias. Kes on need inimesed, kes ootavad nn Vene Maailma Eestisse saabumist?

Video ilmus YouTube’i kanalil „Nepatogi tiesa“, mille autor arutleb regulaarselt eri inimestega maailma poliitilise olukorra üle. Varsti pärast avaldamist eemaldati see kanalilt ja kogu kanal blokeeriti. Salvestis jõuti siiski uuesti üles laadida, ja et vältida selle uuesti videoplatvormilt eemaldamist, paigutas selle oma kanalile Eestis elav Sergei Redki. Ta võttis ühendust Delfi toimetusega ja palus juhtunule tähelepanu pöörata.

Videos kõlavad avaldused olid üheselt vaenulikud. „Me tahame, et Venemaa ründaks Eestit ja vallutaks selle,“ kõlab videos. Kanali autor pärib oma vestluskaaslastelt: „Kuidas te seal Eestis elate, kas teid ei suruta alla?“ Seepeale vastab Varvara-nimeline naine, lonksates plekkpurgist õlut: „Eestlased ronivad tagumikust välja, ainult et kedagi alla suruda – aga kurat ei tule välja.“

Video autori küsimusele, kes nad on ja kust pärit, vastab Varvara, et lahkus Ukrainast selleks, et mitte kodumaale tagasi pöörduda, on elanud Eestis seitse aastat ja tema sõber on Eestis sündinud venelane.

Tal on oma arvamus Venemaa Ukraina-vastase sõja kohta: „See on lihtsalt mingi tsirkus, farss. Selles pole süüdlasi, siin on hoopis teistsugused suhted. Inimesed, kes selle algatasid, ei ole ju turult ega tehasest, eks ole? Need on teised inimesed, teised tasandid, nad mõtlevad teistes kategooriates. Nad alustasid seda mingite oma eesmärkide pärast. Siin pole süütuid ega süüdlasi, neil on lihtsalt omad sihid ja kõik. Aga meie oleme vaid peenraha: nii ukrainlased kui ka venelased, kes sõdivad, on nende mängus ühesugused.“

Gennadi toetab teda: „Ma arvan, et kogu see sõda on mõttetu. Varsti see kõik lõpeb ja Venemaa saavutab täpselt selle, mida tahab. Tulemused on tal käes, see on 100% kindel. Olen valmis isegi kihla vedama.“

„Kas Balti riikidele on Venemaa poolt oht?“ uurib kanali autor Gennadilt.

„Jumal tänatud, et on,“ vastab too. Varvara naerab ja noogutab nõustuvalt: „Siin on venelasi rohkem kui eestlasi.“

„Me tahame, et Venemaa ründaks Eestit ja vallutaks selle. See linn on minu ja see jääb ka minu omaks Vene okupatsiooni all, saad aru? Tallinn on mulle vajalik nagu oma kodulinn,“ jätkab Gennadi. „Mulle sobiks palju rohkem, kui Eesti oleks Vene okupatsiooni all. Või isegi minu isikliku okupatsiooni all. Ma tulen ise automaadiga tänavale ja hakkan inimesi maha laskma. Eestlasi,“ täpsustab ta.

„Vene sissetungi ajal olime kodus“
Meil õnnestus tuvastada Varvara isik. Me helistasime talle, kuid ta keeldus küsimustele vastamast ja katkestas kõne. Seetõttu jutustas tema loo ukrainlane Viktor, kes tundis teda varem: ta nägi juhuslikult videot, kus kaks inimest soovisid Eesti okupeerimist, ja tundis ära oma endise tuttava.

„Tema nimi on Varvara, pärit Kirovohradist. Mina olen ise Krõvõi Rihist. Varjaga tutvusin 2021. aasta kevadel, märtsis. Hiljem kolisin sõprade juurde Sauele ja varsti tuli ka tema sinna, elas seal oma kallimaga,“ räägib Viktor.

Viktor aitas Varvarat ja toetas teda, kui too oli armastatud mehest lahku läinud. 2. veebruaril 2022 sõitis ta Ukrainasse, sest tema Eesti viisa lõppes, ja 9. veebruaril saabus Ukrainasse ka Varvara.

„Venemaa rünnaku ajal olime minu kodus, Tšernihivis. Kogu esimese sõjakuu istus ta koos meiega keldris, peidus pommitamiste ja Gradide tule eest,“ räägib Viktor. Kodus ei olnud sageli valgust ega vett, mistõttu pidi Viktor vee ise hankima.

21. märtsil õnnestus Viktoril aidata Varvaral koos viimase kolonniga Tšernihivist lahkuda ning 23. märtsil õhiti viimane sild. (24. veebruarist 3. aprillini 2022 oli suur osa Tšernihivi oblastist Vene okupatsiooni all. Vene väed kavatsesid vallutada Tšernihivi ja saada kontrolli põhimaantee üle, mis ühendas linna Kiieviga – toim.)

„Nad sõitsid Kiievi poole ja Kiievi lähedal tuli talle vastu endine abikaasa, kes viis ta Kirovohradi. Seal oli enam-vähem rahulik. Harvad plahvatused küll olid, aga üldiselt oli vaiksem,“ märgib Viktor.

Iga päev kirjutas Ukrainasse jäänud Viktor oma sõbrannale. Mõne päeva pärast sõitis Varvara põgenike rongiga Lvivi, sealt edasi Poola ja sealt omakorda Eestisse. Ta tahtis naasta Sauele ja leida tööd pagariäris.

„Me suhtlesime sageli videosilla kaudu ja isegi sõime niimoodi koos hommikust. Ma ei saa aru, kuidas inimene, kes oma silmaga nägi Venemaa agressiooni, võis nii järsult meelt muuta,“ ütleb Viktor.

Pärast seda, kui Viktor nägi eespool mainitud videot, ei ole ta proovinud Varvaraga enam ühendust võtta.

Sõjapropaganda eest kuni kolmeaastane vangistus

Jurist Jevgeni Krištafovitš, kellele samuti videot näidati, märkis, et konkreetne salvestis võib tema hinnangul vastata korraga mitmele süüteokoosseisule. Kõige leebem neist on karistusseadustiku § 151-1 järgi rahvusvaheliste kuritegude toetamine ja õigustamine, mis puudutab heakskiitvaid avaldusi Venemaa sõjalise agressiooni kohta Ukraina vastu. Sellise väärteo eest võib määrata kuni 300 trahviühikut (2400 eurot) või aresti.

„Oluliselt tõsisem on aga see, mida videos olev isik ütleb: „Me tahame, et Venemaa ründaks Eestit ja vallutaks selle. [—] See linn on minu ja jääb minu omaks Vene okupatsiooni all.“ See avaldus viitab kuriteokoosseisule, mis on sätestatud karistusseadustiku § 92 järgi: sõjapropaganda. Selle paragrahvi maksimaalne karistus on kolm aastat vangistust,“ selgitas ta.

„Sõjakuritegude õigustamine on üsna harva esinev paragrahv, mida leidub vaid väheste riikide kriminaalseadustikes. Kuid sõjapropaganda on peaaegu kõikjal karistatav ja selle koosseis on lihtne: üleskutse sõjale või relvajõu kasutamisele rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide rikkumisega. Selliste avalduste eest mõistetakse formaalselt kohut isegi Venemaal, mistõttu niipea, kui sellise teo toime pannud isik satub Eesti õiguskaitseorganite kätte, antakse ta igal juhul kohtu alla kriminaalasja raames,“ järeldas Krištafovitš.

Küsisime kommentaari ka politseilt: kas neile on see video teada ja milliseid samme on astutud? Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesinduse grupijuht Katrin Vizel kinnitas, et politsei on videoga tutvunud. „Videos osalenutega viidi läbi vestlus. Juhtunu täpsete asjaolude selgitamiseks alustati väärteomenetlust,“ selgitas ta.

Alkoholijoove ei ole õigustus

See juhtum näitab selgelt punaseid jooni. Mõni võib arvata, et tegemist oli lihtsalt kahe purjus inimese praalimisega sotsiaalmeedias või ebaõnnestunud naljaga. Kuid kui Eestis elavad inimesed kutsuvad avalikult üles riigi okupeerimisele ja vägivallale, on see otsene julgeolekuoht ning selline tegevus kuulub karistusseadustiku alla, sest üleskutsed riik hävitada ei ole üheski ühiskonnas arvamusvabaduse küsimus, vaid karistatav tegu, millele peab järgnema selge reaktsioon.

Sellised avaldused haakuvad Venemaa propagandaga ja muutuvad tööriistadeks, mida vaenulik riik kasutab oma mõjuvõimu suurendamiseks ja Eesti ühiskonna lõhestamiseks. Seetõttu ei saa vabanduseks olla ei joobeseisund ega halb huumorimeel.