Share.

    8 commenti

    1. euphoricscrewpine on

      Kui sina juhtud olema üks üsna paljudest eestlastest, kelle palk ei ole viimasel viiel aastal inflatsiooniga kaasas käinud ja võib-olla juba enne Covidit ei saanud kuigi palju lubada, siis Erik Mooral on sulle kategooriline sõnum:

      Sa ei vaesu, vaid sul on kurjad konstandid ja nurjatud narratiivid. Saa neist lahti.

    2. checkyouremail on

      Ma praegu telefonis allikaid ei jaksa linkida, aga tõsiasi on see, et varaline ebavõrdsus on meil Euroopa kõrgemate hulgas (ja pigem kasvutrendis), suhtelise vaesuse osakaal on keskmisest kõrgem, miinimumpalga ostujõud Euroopa madalamate hulgas ning maksustruktuur üks regressiivsemaid. Reformierakonna valitsuste maksupoliitika on neid trende süvendanud. 

    3. Temporary_Month_3065 on

      Pätu varastas kunagi sokke,  nüüd raha.  Mz loll ei saanud aru miks enam kuu lõpus raha üle ei jää  

    4. ImTheVayne on

      Tegelt suht asjalik artikkel. Tõi näiteid ja allikaid, et oma argumente põhjendada.

    5. sherincal on

      Vaesus ja ebavõrdsus:

      * Gini koefitsient (tulude ebavõrdsus):

      * Eesti on Euroopa keskmise lähedal (30.8 vs EL keskmine 29.4).

      * Ebavõrdsus on viimase 10–15 aasta jooksul vähenenud, mitte kasvanud.

      Suhteline vaesus (alla 60% mediaansissetulekust):

      * Püsib stabiilne või on vähenenud.

      * 2021–2022 oli ajutine tõus (pensionireformi tõttu), kuid see taandus.

      Absoluutne vaesus (elatusmiinimum alla 346 € kuus/inimene) on pikaajaliselt langenud.

      Kes on päriselt haavatavad?

      * Üksi elavad pensionärid.

      * Lastega üksikvanemad.

      Need grupid vajavad sihitud tuge (nt pensionäritoetused, elatisrahade parem kättesaamine) – kuid ka nende olukord on viimastel aastatel paranenud, mitte halvenenud.

      Toimetulek ja ilmajäetus:

      Näitaja, kas inimesed saavad lubada autot, liha/kala, uusi riideid.

      Eestis ei saa 2024. a:

      * autot lubada 7%

      * igapäevaselt liha/kala 6%.

      Võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eesti üks paremaid: tegelik puudus on meil väiksem kui enamikus EL riikides.

      Üksi elavatel pensionäridel ja üksikvanematel on raskem, kuid trend on pigem paranemise suunas.

      Varanduslik ebavõrdsus:

      * Narratiiv: „10% inimestest omab 59% varadest – Euroopas 2. koht“.

      * Moora: see põhineb ühe uuringu spetsiifilisel metoodikal.

      * Põhjus: Eestis on leibkondade varade hulgas suur osakaal ettevõtlusvaral (23% vs euroala 9%). Seal on ebavõrdsus loomulik.

      * Kui vaadata kinnisvara ja muid põhilisi varasid, on Eesti pigem võrdsem ühiskond.

      Oluline eristus

      * Jah, paljudel on olnud viimastel aastatel raske (inflatsioon, majandusseisak).

      * Kuid see ei õigusta apokalüptiliste narratiivide kasutamist, mis annavad moonutatud pildi ja õõnestavad ühiskondlikku usaldust.

    6. maatriks on

      Tundub, et keskmiselt läheb eestlastel elu jätkuvalt paremaks, seda ka haavatavates ühiskonnagruppides. Väga tore!

    Leave A Reply