A destra: i contribuenti non hanno bisogno che a Tsahkna venga assegnato il titolo di “superstar” per 3.000 euro durante la sua visita all’estero

Küsimus ei ole summades, vaid mentaliteedis. Mille poolest erineb Eesti 200 nüüd Savisaare-aegsest Keskerakonnast, mis linna raha eest enda reklaamimiseks telekanali lõi?

Välisminister ja koalitsioonierakonna Eesti 200 esimees Margus Tshakna astus diktatuuririigi juhile omase sammu, kui võttis maksumaksja raha ees oma India visiidile kaasa isikliku sisulooja, arveks peaaegu 3000 eurot. Noorte seas populaarne sisulooja Karl-Gustav Kurn kõneles visiidist ülivõrdes ega varjanud TV3 veebiväljaandega rääkides ka reisi eesmärki: „Sain inimestele tutvustada Tsahkna persooni. Ta oli nagu superstaar. Oli täiega põnev vaadata, kuidas inimesed teda armastavad.“

Taolist tsitaati kohtab kindlasti näiteks Põhja-Korea ajakirjanduses – kas Eesti 200 on ka hakanud viljelema isikukultust? Eks aeg näitab, kas järgnevad ka kangelaslikud fotod erakonna juhist valgel hobusel või hävituslennuki kokpitis.

Ajakirjanike visiitidele kaasa kutsumises pole midagi imelikku, seda on kogu aeg tehtud ja sel on ka oma eesmärk – teavitada avalikkust valitsusliikmete tegevusest. Ajakirjaniku ja sisulooja vahe väljendub aga asjaolus, et kui esimene küsib sisulisi küsimusi, informeerib ja vajadusel paljastab puudujääke, siis teine toodab rahastaja suunistel reklaammaterjale.

Pole ka midagi halba selles, et sisulooja Karl-Gustav Kurm sai Indias käia. Reisimine, isegi koos välisministriga, laiendab kahtlemata noore inimese silmaringi. Asjaolu, et ta tegi seda maksumaksja raha eest valimiskampaania ajal eesmärgiga kandidaat Tsahkna isiklikku mainet parandada, kuvandit poleerida ja tuntust tõsta, paneb aga asjad hoopis teise valgusesse.

Praeguseks on selge, et poliitikasse uut kvaliteeti ja pikka plaani lubanud Eesti 200 liider astub ühte sammu kohtu alla jõudnud Mailis Repsi ja kahtlustuse saanud Kalle Grünthaliga. Maksumaksjatel ei ole vaja, et ministril oleks välisvisiidil kaasas keegi, kes 3000 euro maksumaksja raha eest tema „persooni tutvustab“ ja talle „superstaari“ aupaistet külge poogib. Eesti vajab välisministri sisulist tööd, mitte enesekiitust.

Eesti 200 on valitsuserakond. Koalitsiooni liikmed on mitut puhku kinnitanud, et Eesti riigieelarve on nii õhukeseks freesitud, et kärpida pole enam mitte kusagilt, tuleb tõsta makse ja uusi juurdegi mõelda. Nüüd aga selgub, et jagub raha ka välisministri valimiskampaania jaoks varastamiseks. Selline vastuolu pole enam naljakas ääremärkus ahnest ja edevast ministrist, vaid äärmiselt tõsine signaal avalikkusele, mis võõrandab riiki rahvast. See on aga juba otsene julgeolekuoht.

Margus Tsahkna peaks enesekiitusele kulutatud 3000 eurot otsekohe ministeeriumile tagasi maksma. See aitaks vahest pisut leevendada seda kahju, mida minister praeguseks Eesti tõsiseltvõetavusele juba teinud on. Kas siin on midagi uurida ka õiguskaitseorganitel, peavad viimased ise otsustama. Eesti 200 valijad on suures jaos juba otsusele jõudnud: valimistel värskust lubanud Eesti 200 on viimase aja siseheitlustes juba oluliselt toetust kaotanud.

Ma ei tea, kes seal erakonnas nende ideede peale tuleb, sest mitte mingit filtrit ei tundu olevat.