
Perché il terreno adiacente all’edificio, che è di uso pubblico (cioè non recintato), non dovrebbe essere di proprietà pubblica? Dopotutto, nessuno può costruire su quest’area, non puoi nemmeno prendere tu stesso le decisioni sul paesaggio. Perché abbiamo un concetto così strano come quello di terreno privato ad uso pubblico?
Se il giardino della chiesa è limitato, sarebbe giusto che pagassero la tassa fondiaria. Ma se è come la Charles Church, in realtà è un terreno pubblico accanto ad essa.
Lo stesso potrebbe valere per gli edifici residenziali. Se qualcuno ha un cortile chiuso, lascialo pagare. Ma se c’è un’area pubblica (ad esempio una spiaggia per la pesca), allora non dovrebbe essere affatto proprietà privata.
Muutus maamaksu tõlgendamises on löönud valusalt Tallinna kirikukogudusi
byu/Brave-Two372 inEesti
di Brave-Two372
5 commenti
Kui oled “investor” siis pead sellega arvestama
jumalal on alati natuke raha puudu. muidu tal suured plaanid inimkonnaga, aga nende teostamine on kallis ja sissetulekud ei ole seni võimaldanud suurt midagi korda saata. palvetage, et laekuks rohkem annetusi
Aga palvetagu ja küllap jumal lahenduse saadab sellele murele. 🙂
No vot, kirikud ei takistanud Heremit kaplaniteenistust kaotamast ja nüüd on Jumal vihane ja keeras kirikutele maamaksu peale 🙁
Miks kirikud tahavad endale maksuerisusi ja soodustusi? Las koguduse liikmed maksavad oma eralõbu eest.
Mis aga puutub OP ettepanekusse, siis sellest paljud KÜ-d võidaksid küll. Nutikamad KÜ-d erastasidki maad ainult hoone enda all. Mul naaberKÜ-l ongi niimoodi tehtud ja linn vastutab nende majaesise heakorra eest, sest see maa jäi neil munitsipaalomandisse. Meie KÜ aga erastas omal ajal ka kogu õuemaa ning nüüd peame ise selle korras hoidmise eest maksma. Tagantjärele tarkus, eks ju.
Aga eks selline muudatus läheks kalliks maksma, sest nii KOV-id jääks arvestatavast osast maamaksu laekumisest ilma, ennekõike linnades/suurte linnaliste piirkondadega KOV-ides.